Loodusteaduste pädevust on tänapäeva maailmas raske ülehinnata. Ka 2024. aasta PISA uuringu strateegilise visooni ja teaduse arengusuuna dokument rõhutab, et loodusteaduslik haridus mängib suurt rolli noorte toetamisel ja ettevalmistamisel järgmise kümnendi väljakutseteks (OECD, 2020).
Iga pädevus koosneb kolmest komponendist: teadmised, oskused ja väärtused ning suhtumine. Praktikali ökosüsteem toetab õpilasi kõigi kolme komponendi arendamisel, kuid keskendume siinkohal eelkõige väärtuste ja suhtumise arendamisele – see on aluseks, et õpilased hindaksid teadmiste ja oskuste omandamist.
Loodusteaduste õpetajate suurim väljakutse on oma aine vastu huvi tekitamine. Ehkki õpilastel on veel algklassides loodusteaduste vastu võrdlemisi kõrge huvi, jõuab see juba kolmandas kooliastmes madalpunkti ning loodusteadused tunduvad keeruliste ainetena, mis ei ole neile elus olulised. Õpilased ei tunne, et õpitu oleks seotud igapäevaeluga ning huvi kaob (Christidou, 2011). See omakorda tähendab, et õpilased ei ole motiveeritud loodusainete tundides pingutama ning vajalikud teadmised ja oskused jäävad omandamata.
Praktiliste tegevuste motivatsioon on sageli hoopis situatsioonihuvi
Renninger et al. (2019) on leidnud, et praktilised tegevused toetavad õpilaste kaasamist ning sellega huvi tekitamist ja selle hoidmist. Lisaks on nii Fredricks et al. (2004), Osborne & Dillon (2008) kui Sinatra et al. (2015) leidnud, et õpilaste kaasamine parandab nende õpiedukust.
Samas ei ole igasugused praktilised tegevused võluvitsaks õpiedukuse tõstmisel. Näiteks Abrahams & Millar (2008) on nentinud, et õpilastele meeldib katseid teha ja see on nende jaoks huvitav, aga tihtipeale jääb õpilastele meelde vaid katse protseduur, mitte selle käigus õpitud kontseptsioonid.
Abrahamsi jätkutööst (2009) selgub ka see, et õpetajad mõistavad sõna “motivatsioon” all tegelikult situatsioonihuvi, mis kestab parimal juhul koolitunni lõpuni. Uuringus väitsid paljud õpilased, et praktilised tööd on nende jaoks huvitavad, aga loodusteadused üldiselt mitte. Üldjuhul tähendas see seda, et õpilased eelistasid praktilist tegevust igavamatele tegevustele nagu kirjutamine. Osa uuringus osalenud õpetajaid kasutas praktilisi töid ka klassi ohjeldamiseks, sest nad leidsid, et teemast mittehuvitatud õpilasi hoidis see rahulikuna ja vähendas käitumisprobleemide esinemist.
Praktilised tegevused peavad looma elulise tervikpildi
Õppeedukust toetavad ning huvi kinnistavad ennekõike need praktilised tööd, mis on mõtestatud ning igapäevaeluga seotud. Lambipirnidest ja patareist on iga põhikooli õpilane elektriskeemi kokku pannud, kuid majapidamise elektrikulu kohta ei ütle see midagi.
Seetõttu oleme Praktikali katsekomplektide ja õppematerjalide arendamisel silmas pidanud just eluliste seoste loomist ja teadmiste õpetamist. Hea näide on soojusõpetuse katsekomplekt, mille keskmeks on maja mudel ning traditsioonilised soojusõpetuse teemad nagu soojusjuhtivus ja temperatuuri mõõtmine ning nende rakendamine maja mudeli kütmisel.
Katsekomplektid koosnevad tavapärastest loodusainete klassiruumides kasutuses olevatest vahenditest. Kindlasti on osa neist paljudel õpetajatel juba mingil kujul olemas, aga komplektide võlu seisneb nende terviklikus lähenemises ja toetavas õppematerjalis. Samuti saab kiirelt ja mugavalt kaasata kogu klassi.
Ilmselt nii mõnigi õpetaja on leidnud end olukorras, kus laoruumis on 15 kumerläätse, aga ainult 2 nõgusläätse ja vaid üks valgusallikas. Et sellise varustusega kogu klassiga katset teha, peaks esmalt hankima puuduvad vahendid ning seejärel ka katse ise välja mõtlema. Kõik see võtab aega, mida niigi ülekoormatud õpetajatel pole.
Praktikal vabastab õpetaja sellisest keerukast ning sageli tüütust ettevalmistusest ja laseb selle aja pühendada päris tööle. Jääb üle vaid asjad klassi tuua ja tundi anda. Soovi korral saab mõnda õppematerjali lähenemist endale meelepärasemaks sättida, aga sellele kuluv aeg on märkimisväärselt väiksem, kui kogu protsessi nullist alustada. Uuri lähemalt siit, kuidas Praktikal ka Sinu kooli jõuab: https://praktikal.ee/koolile/
Viited:
- Abrahams, I. (2009). Does Practical Work Really Motivate? A study of the affective value of practical work in secondary school science. International Journal of Science Education, 31(17), 2335–2353.
- Abrahams, I., & Millar, R. (2008). Does Practical Work Really Work? A study of the effectiveness of practical work as a teaching and learning method in school science. International Journal of Science Education, 30(14), 1945–1969.
- Christidou, V. (2011). Interest, Attitudes and Images Related to Science: Combining Students’ Voices with the Voices of School Science, Teachers, and Popular Science. International Journal of Environmental and Science Education, 6(2), 141–159.
- Fredricks, J. A., Blumenfeld, P. C., & Paris, A. H. (2004). School Engagement: Potential of the Concept, State of the Evidence. Review of Educational Research, 74(1), 59–109.
- OECD. (2020). PISA 2024 Strategic Vision and Direction for Science. https://www.oecd.org/pisa/publications/PISA-2024-Science-Strategic-Vision-Proposal.pdf
- Osborne, J., & Dillon, J. (2008). Science education in Europe: Critical reflections (Vol. 13). London: The Nuffield Foundation.
- Renninger, K. A., Bachrach, J. E., & Hidi, S. E. (2019). Triggering and maintaining interest in early phases of interest development. Learning, Culture and Social Interaction, 23, 100260.
- Sinatra, G. M., Heddy, B. C., & Lombardi, D. (2015). The challenges of defining and measuring student engagement in science. Educational Psychologist, 50(1), 1–13.